Infokaart

Sündmused

Jaanuar 2018
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31 1 2 3 4

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Elva > Ajalugu

Ajalugu

Elva kogudus on piirkonna noorim kogudus. Elva linn on rajatud Uderna mõisa maale ja kuulunud Rõngu kihelkonda. Alevi arenedes on koguduse loomine läinud siin kahes vastandlikus suunas, kuid areng on lõpuks viinud suunad omavahel kokku.

Esiteks arendasid Elva eestlastest elanikud kiriklikku tegevust Elva pritsimeeste majas. Tuletõrje tänaval seisab see maja praegugi. See tegevus algas a. 1914 Rõngu koguduse tiiva all, üheks eestvedajaist oli Rannust pärit köster Jaan Kompus. Maailmasõja ajal algas koguduse tegevus. Kuigi ametlike kiriklike vormideta, oli olemas vaimulik tegevus. Näitena asja tõsidusest võiks tuua selle, et Elva personaaliaraamatus on kellegi Laguja mehe, Sander Speegi kohta märge, ühinenud kogudusega a. 1916, seega enne koguduse ametlikku asutamisaega.

Samal ajal alustas Tartu Jaani kogudus (saksakeelne kogudus) kiriklikku tegevust Elva alevis. Oli ju Elva tuntud suvituskoht. Sakslased asutasid ka kirikut ehitama. Küllap kõneleb selle asukoht arhitektide mõtetest erinevatel aegadel. Praegu paistab Elva kirik kõrvalisel kohal asuvat. Kuid kui mõelda raudtee suurele tähtsusele inimasustuse kujunemisel neil aegadel, võib oletada, et praegust Pargi tänavat peeti just tulevaseks peatänavaks.

Tartu Jaani koguduselt on Elva kirik saanud ka arhitektuurilisi ideid. Meenutab Elva kirikus ju mõnigi teostusevõte ja detail Tartu Jaani kirikut. Harvaesinev krohvist ja tellistest roosaknajäljendus kiriku lääneseinal on viide keskaegsele roosaknale, mis on olemas Tartu Jaani kirikus. Nii pidi sellest saama saksa kirik.

Need kaks arengut leidsid aset maailmasõja tingimustes. Maailmasõda põhjustas ka ehitustööde pikalevenimise. Vabadussõjas laastasid punased, kes ju liikusid sageli piki raudteed, kirikut, nii et 1919 tuli uuesti põhjalikult ehitama asuda. Vahepeal libises algatus sakslaste käest eestlaste kätte. Nii on teada, et kiriku pühitsemine pidi algselt toimuma saksa keeles, kuid eesti soomusronglased, kes sõja järel raudteejaamas kojuminekut ootasid, sundisid vaimulikke eesti keeles jumalateenistust pidama. Aastatel 1920-1922 andis Tartu Jaani kogudus järk-järgult arhiivi ja dokumendid üle Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Elva kogudusele.

Iseseisvusaja alguses peeti Elva kogudust kaua liignooreks teiste hulgas. Sel polnud oma õpetajat, kuid see oli isegi suurem väljakutse: kogudust teenis muuhulgas Tartu Ülikooli professor ja Usuteaduskonna dekaan Hugo Bernhard Rahamägi. Alles tema peapiiskopiksvalimine  andis tõuke, et kogudus valiks enesele oma õpetaja. Kogu iseseisvusaja on teinud pea poole vaimulikutööst köster Jaan Kompus.

1934-1941 teenis kogudust õpetaja Aleksander Bender. Tema hukati uue võimu tulekul vangilaagris.

Läbi nõukogude aja oli koguduse jaoks raskuseks oma õpetaja saamine. Seejuures on taas huvitav, et õpetaja puudumine on olnud väljakutseks. Õpetajate hulgas on olnud mh. noorsooevangelist Peeter Sink ja Usuteaduse Instituudi professor Ago Viljari. Viimane on teinud Elvas ka pikema elutöö, teenides kogudust, elades ise kohpeal ja koostades mh kreeka-eesti sõnaraamatu.

Ka nõukogude ajal näeme Elva kirikus aktiivseid kaastöölisi. Lugedes protokolle näeme, et koguduse õpetaja pole sageli juhatuse koosolekutel osalenudki: ta võis jätta asjad lihtliikmete hooleks.

Nii loeme protokollidest, et koguduse juhatus pidi vastama kirjale, kus üks tööstusettevõte nõuab Elva kirikult voolumõõtjat. Voolumõõtja on tehniliselt hea ning tööstusettevõte leiab, et see on tehases vajalik. Koguduse juhatus, arutlenud küsimust, leiab, et voolumõõtjast loobumine pole õige, kuna kogudus voolumõõtjat vajab. Samuti on kogudus pannud kirikule peale uue katuse, kutsudes iga liiget annetama ühe eterniitplaadi. See on näide, kuidas ehitustöö raskus on inimestele arusaadavalt jagatud ühtlaselt kõigi peale.

Nõnda on Elva kogudus elanud üle rasked ajad ja näinud uue vabaduse tuleku.