Infokaart

Sündmused

September 2014
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 1 2 3 4 5

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Küsitlus

Kas kirik peaks olema internetis aktiivsem?

Jah, praegu ollakse väga uimased
Ei, kirikule pole seda üldse vaja
Kirik ongi juba piisavalt aktiivne

Vaata tulemusi?

Valga praostkonna muusikaaruanne 2009

Valga praostkonna muusikaaruanne 2009

Kirikumuusikud: 

    Jüri Goltsov ( organist-koorijuht) Valgas, Katrin Rogenbaum ( organist) Harglas, Merike Mõttus ( organist-koorijuht) Karulas, Eve Tamm ( organist) ja Piret Stepanov ( koorijuht) Sangastes,  Helis Teearu ( organist), Piret Stepanov ( organist-koorijuht), Ingrid Tigane ( koorijuht) Otepääl, Helve Päid ( organist) Rõngus, Miina-Liisa Kuusemaa ja Meelis Roosaar  (organist-koorijuhid) Puhjas, Maimu Sirel, Stefan ja Edith Groote ( organist-koorijuhid)  Elvas, Agnes Laasimer, Katre Kruuse ( organist-koorijuhid) ja Margit Keeman ( organist) Nõos. Elvas elav Ülle Rebane  on aruandeaastal aidanud kaasa mitme koguduse muusikatöös. Nõo meesansamblit juhib Margus Liiv; tema äraolekul Mart Jaanson. Asendusorganistina on Puhjas  aidanud muusikaharidusega Nõo koguduse liige Taime Põld.


Osalemine praostkondlikel õppepäevadel: 

 
   Aruandeaastal pole toimunud ainult muusikale pühendatud praostkonna õppepäevi. Rannus toimus ühine koolitus koos lastetöötegijatega, mille viis läbi Heli Aaste ja tutvustati erinevaid lastejumalateenistuse kordasid. Muusikutest osalesid Stefan Groote ja Miina Kuusemaa.

  Muusikatööalaseid nõupidamisi, peamiselt laulupäeva korralduse üle, oleme saanud pidada Agnes Laasimeri külalislahkes kodus.


Osalemine KMLi korraldatud õppepäevadel:


    Peaaegu kõik praostkonna koorijuhid osalesid novembris toimunud Tartu Vaimuliku Laulupeo 2010 repertuaari tutvustaval koolitusel Pauluse kirikus.
   Nõo koorijuht Katre Kruuse täiendas end TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias klaverisaate kujundamise kursusel ning EMA-s muusikateraapia kursusel. Aruandeaastal viibis suvel Taize kloostris Prantsusmaal ja sai sealt innustust ja kogemusi Taize õhtute läbiviimiseks Nõo kirikus.

   Meelis Roosaar on osalenud erinevatel riigi poolt õpetajatele pakutud koolitustel. Samuti on Maimu Sirel osalenud väljapool EELK-d toimunud koorijuhtide koolitusel.


Praostkonnasisene muusikute koostöö:


    Muusikute koostööd hindavad kõik töötegijad heaks või väga heaks. Valga aruandja leiab, et kuigi koostöö on hea, võiks see olla veelgi parem ja tunneb, et Valgat jäetakse kõrvale. Kindlasti on sellel tundel ka mõningane tõepõhi- Valga koguduses on eriti heal järjel orelimäng, isegi laste oreliõpe, koguduste koostöö toimub aga enamasti kooride tasandil.  Eriti tihe on koostöö naaberkogudustes - Sangaste/ Otepää ja Puhja/ Elva / Nõo. Nõo segakooril on praostkonnaväliselt  sidemed Tartu Peetri kooriga.

  Torkab silma, et valgapoolsed kogudused on vähem aktiivsed nii muusikute kui kooride poolest külastama teisi kogudusi, kuigi kohapeal võib muusikatöö olla vägagi elav. Karula aruandja märgib, et koor eelistab laulda kodukirikus ja ei tunne vajadust aktiivsema seltsielu järele. Omad piirangud reisimisele seab koguduste majanduslik olukord.

   Nõo aruandja räägib, et vahest jõuab ürituste info temani hilinenult. Siiski hindab ta suhtlust heaks ja märgib eriti ära tõsiasja, et nii Nõo koguduses kui praostkonnas üldiselt ei tehta töötegijail vahet nende oskuste järgi; kaasa lööma on oodatud kõik. Kuigi meil on töös väga professionaalseid muusikuid, ei anna nad millegagi tunda oma üleolekut.

  Õnnestunud näiteks muusikute heast koostööst on Otepää kirikumuusiku Piret Stepanovi loomingu õppimine ja CD salvestamine aruandeaasta septembris. Lauljate põhituumikuks oli Rannu ja Puhja ühine ansambel Dionysius, aga esituse kvaliteedile aitasid otsustavalt kaasa abivalmid muusikud Valga praostkonnast- Mart Jaanson ja Kärri Toomeos-Orglaan Nõost, Stefan Groote Elvast, Sangaste koguduse liige, muusikaõpetaja Lii Peterson, Ülle Rebane, jt.

  CD on välja antud Jüri Stepanovi mälestuseks ja tuluga tema laste koolitamiseks.

    Praostkonna kirikumuusika suurpäevaks on igal aastal toimuv praostkonna laulupäev. Aruandeaastal leidis see aset Nõos. Laulupäeval osalesid segakoorid Karulast, Sangastest, Otepäält, Nõost ( ka ilmalik segakoor), Tartu Peetrist,  Puhja/ Rannust, Soome Sumiaisest; Elvast naiskoor ja naisansambel, Valgast naiskoor,  Nõost meesansambel, pühapäevakoolilapsed kuuest kogudusest. Orelil saatis ühislaule Agnes Laasimer, segakoori orelisaateosad võttis enda peale Jüri Goltsov.

  Teist aastat astusid laulupäeval üles pühapäevakoolilapsed. Lauludele oli kaasakiskuvad saated kirjutanud Mart Jaanson; saatebänd oli kokku pandud professionaalsetest muusikutest, kellest enamik Valga praostkonna kogudustega kuidagi seotud. Viiulil Elleri Muusikakooli õpetaja Eveli Pruuli oma õpilaste Toomas Hendrik Ellervee ja Marta Mutsoga, flöödil Hipp Kalkun, kontrabass Andres Alaru, löökpillid Janno Mäe, kitarr Taaniel Põld, süntesaator Mart Jaanson. Ühel ühendkoorilaulul, J.S. Bachi ,, Oh võtkem Jumalat”,  oli  kornetisaade.

  Ühine musitseerimine on olnud õnnistusrohke ja jõuduandev kõigile osalejatele.

 
Viimase aasta muutused kirikumuusikute hulgas (pensionile jäämine, kogudusest lahkumine jne.

2009.a. sügisest juhatab Piret Stepanov Otepää kirikukoori seoses Ingrid Tigase lapsepuhkusel viibimisega.

  Elva naiskoori on aidanud juhatada Edith Groote.

 

Kollektiivid: 


    Segakoorid on olemas Sangaste, Otepää, Karula, Nõo kogudustes, naiskoorid Elva ja Valga koguduses, ansambel Dionysius, mis lauljate arvult juba koori mõõtu, Puhja/ Rannu  koguduses,  meesansambel Nõo koguduses. Elvas on aruandeaastal jätkanud kooskäimist noorematest koguduseliikmetest koosnev naisansambel Edith Groote juhendamisel; Rõngus laulab pühadel kirikus seltsimaja naisansambel, mida juhatab koguduse organist Helve Päid. Valga aruandja märgib, et regulaarselt laulavad kirikus pühadeteenistustel Valga segakoor ,,Rõõm", kus ta ka ise osaleb, Valga Kammerkoor ja Valge Maja koor; samuti annavad kontserte Valga Muusikakooli õpilased ja õpetajad, kaasaarvatud ta ise.


  Repertuaar järgib kirikuaasta kulgu, olulisel kohal on praostkonna laulupäevaks õpitu. Valga aruandja on õpetanud oma naiskoorile uuendatud jumalateenistuse korda ja koraalide laulmist liikuvas tempos. Palju kasutatakse oma praostkonna muusikute loomingut.

  Teenimine väljaspool kodukogudust (kontserdid, jumalateenistused):


 Valga organist Jüri Goltsov on mänginud orelipooltunnil 5. septembril Tallinna Toomkirikus.
  Sangaste ja Otepää kirikukoorid on andnud kaks kontserti Jüri Stepanovi mäletsuseks; 26.juunil Otepää ja 11.juulil Sangaste kirikus. Lisaks koorilaulule oli võimalik kuulda ansamblilaulu ja orelimuusikat Otepääl Piret Stepanovi, Sangastes Eve Tamme esituses. Koorijuhtideks olid Ingrid Tigane ja Piret Stepanov. Kontserdid hinnati hästi kordalaläinuks.

  Sangaste koor osales 8.augustil Rõuges toimunud Võru praostkonna laulupäeval. Koorijuhi arvates oli Võru laulupäev hästi korraldatud ja tore võimalus tutvuda teiste kirikukooridega.

  Karula koor on laulnud kohalikus hooldekodus ja Soome sõpruskoguduses Hämeenkoskis.

    Puhja ansambel Dionysius on kaasa teeninud Nõo kuulutusnädalal, korduvalt Rannus, Elvas, Maarja-Magdaleenas, esinenud Puhja rahvakultuuripäevadel ja advendikontserdil Puhja Seltsimajas. Ülestõusmispühadel ja jõuluajal  muusikaline palvus Konguta hooldekodus.

   Nõo koguduse segakoor on laulnud Tartu Peetri kirikus.

   Nõo koorijuht Agnes Laasimer käis KOSK-i kooriga Saksamaal kontsertreisil.
 
   Nõo meesansambel on andnud aruandeaastal mitmeid kontserte Eesti eri paigus.  Peale oma kodukoguduse esineti advendiajal Tallinna Peeteli kirikus, jõuluajal Tõravere observatooriumis ja Nõo Hooldekodus. Olulisemateks ettevõtmisteks peavad nad aprillis toimunud külaskäiku Audru kogudusse ( Audru kiriku naisansambel ,,Vahtraõied” on Nõo meesansambli sõpruskollektiiv) ning ansambli uue, kolmanda kompaktplaadi materjali ettevalmistamist ja salvestusküpseks esitamist. Plaadile koondatakse koguduse legendaarse õpetaja, luuletaja Martin Lipu tekstile loodud laulud. Plaadi materjalist koostatud kavaga esineti augustis Rakvere ja Valga kirikus ja salvestamine algas septembris.
   Mart Jaanson ja Andres Aaste olid tegevad Pilistvere kirikunoorte festivali ,,papibändis", mis pälvis aruandeaastal rohkelt tunnustust nii üldkiriklikult kui noorte endi poolt.
 

          Erinevad projektid, koorilaagrid.

  Nõo koguduse segakoor käis traditsioonilisel suvisel väljasõidul Kesk-ja Põhja-Eestis.
   Septembrist alates toimuvad Nõo kirikus kahel korral kuus Taize palvused.
   E. Pruuli viiuliõpilased on teinud teist aastat koostööd ansambliga Dionysius. Jaagup Kuusemaa on mänginud kirikus kitarril, Paavo Karp klarnetil ja Hipp Kalkun  flöödil.
   Valga orelilapsed osalesid 15.aprillil koos õpetaja Jüri Goltsoviga Viljandis toimunud oreliõpetuse erialapäevadel. Õpilased esinesid Viljandi Jaani kirikus.

  2009 aastal toimus suurprojekt ,,Valga Jaani kiriku muusikasuvi 2009” raames 18 kontserti suve jooksul


Tähelepanekud:
üldarvamus praostkonna kirikumuusika kohta:


      Muusikute enamuse meelest hea või väga hea; Valga aruandja meelest rahuldav. Kirikumuusikud on kogenud ja südamega töö juures. Mitmed muusikud toovad esile praostkonna laulupäeval kõlava muusika kõrge taseme.  Paljude arvates muutuvat see aasta-aastalt paremaks.

  Karula koor rõõmustab uute liikmete üle. Uusi lauljaid on lisandunud ka Puhjas. Mõlemad koorid on olnud seni praostkonna väiksemaid. Nõo, Otepää ja Sangaste ootaksid segakoori täienemist uute liikmetega, sest osa lauljaid on jäänud vanaks ja aktiivsest kooritööst kõrvale. Kõik koorid peale Valga naiskoori valmistuvad vapralt 2010 aasta Tartu Vaimulikuks Laulupeoks. Selle nõudlik kava on väljakutseks kõigile.

   Pühapäevakoolilaste lauluoskuse suhtes on arenguruumi. Kuna laulupäeval on osalenud kõik lapsed, vanusest ja viisipidamisest hoolimata, on see mõistagi tunda andnud ka laulu kvaliteedis. Laste laulupäeval osalemine on kõige positiivse kõrval kaasa toonud ka kõigile nappiva prooviaja ja pingelise graafiku. Korralduslikult on edaspidi palju läbi mõelda.
    Probleemiks on halvas korras orelid (Rannu, Puhja, Rõngu), osades kirikutes puudub
orel hoopis (Karula, Elva, Hargla), ja kus see on olemas ja ( tinglikult) heas korras (Sangaste, Otepää, Nõo) ja võimekad muusikud, pärsib koguduse vähene huvi orelimuusika viljelemist. Valga koguduses ainsana toimuvad regulaarsed orelikontserdid.

   Aruandeaastal tunda andnud probleemiks on veel  mõne koguduse juhtkonna vähene arusaamine kirikumuusikast ja selle rahastamise vajadusest.  Umbes pooled praostkonna kirikumuusikutest ei saa oma töö eest mingisugust tasu; ülejäänutest enamusel on tasu sümboolne. Mitmetel muusikutel on kogudusetöö ajandiks vaba valik ja hea tahe; kurb aga, kui vabatahtlikku tööd võetakse enesestmõistetavusena kõigi jaoks. Mõistmatus ilmneb just orelimuusikat ja jumalateenistuse ettevalmistust puudutavas osas; ei saada aru, kui palju aega ja vaeva selleks kulub ja rahuldutakse lihtsalt koraalide äramängimisega. Valga praostkonnas on professionaalseid kirikumuusikuid, kes tunnustuse ja mingisugusegi materiaalse toe korral suudaksid palju enamat korda saata. Siiski peab rõhutama, et vaimulike ja muusikute koostöö on läbi aastate väga hea; mainitud raskused ilmnevad suhetes üksikute kogudusejuhatustega. Suuri ümberkorraldusi on olnud just Otepää koguduses, seoses õpetaja Jüri Stepanovi lahkumisega igavikku.

    


Ühine musitseerimine praostkonnas (hea või halb koostöö)

 

   Vt. Praostkonnasisene muusikute koostöö.

Koguduselaul kirikus


   Tugevalt annab tunda rahva vähesus teenistustel. Suureks probleemiks on see Sangaste, Hargla, Puhja ja Rannu kogudustes. Kuid koguduselaulu on  kuulda ka väga väikese rahva hulga  puhul. Liturgiat osatakse halvemini.
   Koguduselauluga on väga rahul Karula ja Nõo kogudused.  Valga hindab laulu rahuldvaks, Elva ja Otepää  kirikuliste hinnangul on koguduselaul hea.


  Erineva muusikaga liturgiate kasutamine:


  Alates 5. oktoobrist 2008. a. on Valgas kasutusel uuendatud jumalateenistuse kord, mida aruandja kirjeldab järgnevalt: ,,on lisandunud kolm Pühakirja lugemist koos vastulauludega ja veel mõned uued koguduse vastulaulmised". Valga aruandja pooldab uuendatud jumateenistuse korda; erinevate koguduseliikmete ja naaberkoguduste hinnang toimuvale pole nii optimistlik.
  Puhjas ja Rannus ei ole uusi teenistuskordi kasutatud. On kaalutud lasteteenistuse pidamist eri-või lihtsustatud korra järgi. Seni on pühapäevakoolilaste osalusel peetud teenistused valdavalt  tavalise Agenda korra järele, v.a. mais Kylväjä ühinguga koostöös läbiviidud  ristimisteenistus.
    Rõngus on peetud üks lastejumalateenistus, kasutades selleks Soomest pärit ,,Laste missa" muusikat.
   Nõos on pereteenistused toimunud tavalise korra järele ja neid on püütud lastele huvitavamaks muuta pigem jutluse lihtsustamise, piltide kasutamise ja lastepäraste lauludega.
   Elvas on toimunud kaks perejumalateenistust lihtsustatud teenistuskorraga.


Huvitavad muusikalised algatused (Taize õhtud, koraalikoorid jne.):


Eelpool oli juba mainitud, et Nõo koguduses on toimunud Katre Kruuse eestvõttel regulaarsed Taize palvused.

  Elvas toimus muusikaline jumalateenistus jõululaulude ühislaulmise vormis.

  Nõos oli kirik jõululaupäeval avatud ja Taime Põld mängis orelil jõulukoraale.

  Karulas toimub traditsiooniliselt jõulukoraalide ühislaulmine koos Soome sõpradega.

  Ka paljut muud ülalmainitut - ,,papibändi”, Piret Stepanovi muusika ühist õppimist jms., võib ,,huvitavaks algatuseks” pidada.


Pühapäevakoolilastega laulmine ja leeritöö:


 Pühapäevakoolilastega laulmine on tunni loomulik osa kõikides kogudustes, kus toimub pühapäevakool. 
  Nõo kirikuõpetaja käib võimalusel Lagujas laule õpetamas Otepää pühapäevakooli lastele ja noortele; samuti on ta laule õpetanud sel suvel Soontagal toimunud praostkonna lastelaagris.
  Laguja pühapäevakoolist väljakasvanud noortel on ansambel "Plixid". 
  Nõo laulupäeval osales umbes 35 last Otepää, Elva, Karula, Rannu, Puhja ja Nõo kogudustest.
   Suure töö on lauluõpetamisel teinud Imbi Tanilsoo ja Heli Aaste.
     Kõikide koguduste pühapäevakoolilapsed on laulnud jumalateenistustel oma kodukirikutes.

    Karula ja Laatre kogudustel toimus ühine lasteteenistus Laatre kirikus.

     Puhja pühapäevakoolilapsed on laulnud  Maarja-Magdaleena lasteteenistusel ja Konguta Hooldekodus. Mais toimunud evangeelsel üritusel Puhja Seltsimajas astusid lauluga üles ka pühapäevakoolilapsed.
    Elva sõpruskoguduse Perniö leerilapsed õppisid teist aastat vaimulikke laule Puhja organisti Meelis Roosaare juhatusel ja laulsid neid jumalateenistusel Elva kirikus.

   Üldiselt siiski tundub, et jumalateenistuse korra ja kirikulaulude tutvustamine leerilastele on pigem puudulik. Leerilapsi on järjest raskem kokku saada; tegemist on valdavalt täiskasvanutega, kel palju kohustusi ja kes sageli elavad eemal oma leerikogudusest.


Praostkondlikud, üldkiriklikud ja riiklikud üritused:


  Laulupäeval osales ligi 200 lauljat ja pühapäevakooliõpilast ja misjoniselts ,, Külväjä" esindus.
   Pühapäevakooliõpetajad  on osalenud praostkonnas regulaarselt toimunud pühapäevakooliõpetajate koolitusel, kus Heli Aaste on õpetanud muuhulgas lastelaule.


Muusikafestivalid


Valgas  toimus Valga Jaani kiriku muusikasuvi 2009 ja II Rahvusvaheline Kirikumuusika Suveakadeemia Valgas- Felix Mendelssohn 200.


koolirahu ja jõulurahu väljakuulutamised- 


Karulas laulsid jõulurahu väljakuulutamisel koolilapsed.
 Nõos on külastanud õpilased kirikut. 
 Elva Gümnaasiumi jõulukontsert toimus kirikus.
 Puhjas on käinud teist aastat kaheksandad klassid tutvumas oreliga. Oreliga tutvust teinud on ka Hargla koolilapsed.


Üldlaulupeod  - 

 Valga praostkonna kirikukoore üldlaulupeol ei osalenud, küll aga võtsid paljud laulupeost osa oma kodukoha ilmalike kooride ridades.


Külalisesinejad:
loetelu erinevatest/ huvitavamatest kollektiividest ja solistidest


  Elvas laulis kammerkoor  Solenne, Dionysius, Tartu Peetri segakoor, Kiviõli segakoor ,,Poolkuu”. Piletitega kontserte on olnud kaks- Bonzo ja Jassi Zahharov ja Margus Kappel.
   Rõngus, Karulas ja Sangastes on esinenud kitarriduo Priit ja Peep Peterson.
   Karulas on veel üles astunud Lüllemäe kultuurimaja segaansambel ja sõbrad Hämeenkoski kirikust.

  Puhjas on andnud meeldejääva kontserdi Eveli Pruuli ( nüüd Roosaare) viiuliõpilased.

 Otepääl on toimunud suur hulk rahvarohkeid suvekontserte. Osade esinejate kava on olnud küsitav kirikusse sobivuse poolest. Otepääl toimunud üritustest on mainitud Tajo Kadajase, Jassi Zahharovi, Bonzo, Flora kammerkoori kontserte. Valga Kirikumuusika Suveakadeemia raames andis orelikontserdi Markku Mäkinen ja tegi seda kõrgel professionaalsel tasemel. Väga ilusad kontserdid olid seotud Neeme Järvi Suveakadeemiaga augustikuus.
   Valgas on kontserte kõige enam- aruandeaastal kokku 22.  Valga aruandja on neist andnud põhjaliku ja detailse ülevaate. Mõningad  näited esinejaist : Elke Unt oma lastega, Eve Padar, Ines Maidre, Vibeke Astner ( Taani), Olli Porthan ( Soome), Kadri Ploompuu; muusikakollektiividest Cesise kammerkoor ( Läti), Nõo meesansambel.
   Nõo kirikus on kuulutusnädala raames toimunud Piret Stepanovi autorikontsert, esinenud  segakoor Vega, Uuraise ( Soome) koguduse lauljad, Eller Brass, õdede Aruväljade duo, Tiit Kalluste ja Villu Veski duo, kitarrist Heiki Mätlik.


Orelite seisukord
 Elva: 
Orel puudub. Teenistusi saadab harmoonium. Kirikus ka elektriline pill, mida ei kasutata.
Hargla:  Orel puudub.  Harmooniumi kasutatakse kaks korda kuus; käärkambris toimuvatel teenistustel lauldakse saateta.
Karula:  Orelit ei ole, teenistusel kasutatakse elektrilist harmooniumi, pilli seisukord on rahuldav, koguduse kooriharjutused toimuvad vana lõõtsharmooniumi saatel.
Nõo:   Walckeri
orel; on endises seisus ning vajab remonti, teenistustel mängida saab.  Võrreldes Puhja ja Rõngu orelitega on olukord päris hea.
2005 a. paigaldati kirikusse kooriruumi altari kõrvale nüüdseks renoveeritud "Müllverstedti" positiivorel (renoveeris meister Olev Kents).
Otepää: on remonditud ja ja Hardo Kriisa hinnangul rahuldavas seisus. Orelit on aruandeaastal kahel korral häälestatud.
Puhja:  Müllverstedti 
orel;  olukord on vilets. Teenistustel siiski kasutatakse. Talvekirikus on harmoonium, mis on heas korras;  kogudusele kuulub veel kaks süntesaatorit; üks neist väga hea.  Aruandeaastal tegi orelil pisiparandusi Olev Kents.
Rannu:  Kriisa
orel, tallatav. Halvas korras, teenistustel kasutatakse, kui leidub tallaja. Kasutusel on veel harmoonium, mis heas seisus.
Sangaste:
Orel on remonditud (teostas Ago Tint).
Rõngu. Müllverstedti
orel; vajab remonti; jumalateenistustel kasutatakse.
Valga: Ladegasti
orel; on korras.  Häälestatakse kord aastas. Kirikus toimuvad suvel orelikontserdid orelifestivali raames, orelipooltunde annab ka koguduse organist.  Aruandeaasta aprillist on lisandunud harjutusorel Valga Muusikakoolis, mida võimalik kasutada harjutamiseks talvel, kui kirik külm.
 

 

Tagasi